Laupäeval valame rattaid
Siit tuleb üks pikem postitus. Mikk on olnud mures, et me ei saa pärast valamist rattaid ja piduriklotse vormist välja. Põhjuseks see, et 3D-printimisel jääb vormi pind laineline ja kuna polüuretaan voolab hästi, siis nakkub see tugevalt lainelise vormiga ja pärast ei saa me enam rattaid ja piduriklotse vormist välja.
Sellele probleemile on mitu võimalikku lahendust. Esimene lahendus on see, et vormid on ühekordsed. Ehk siis ratta vormist kättesaamiseks lõhume vormi ära. PETG plastik, millest vormid on prinditud, kipub aga lõhkumisel kildudeks minema ja kildude servad on teravad. Kummist detailid on aga vormist välja võtmisel veel üsna pehmed. Selle PU segu korral, mida me valamiseks kasutame, võib detailid vormist välja võtta 1 tund pärast valamist, aga täistugevuse saavutab ratas alles 7 päeva pärast valamist. Mikul on juhtunud, et kildudeks purunenud vorm on kahjustanud ka valatud detaili. Siiski, joonistasime vormile sisse paar kohta, kus vormi sein on 0,5 mm paksune (tavalise 1 mm asemel), et oleks vajadusel lihtsam lõhkuda.
Teine lahendus on määrida vormi millegagi seestpoolt, mis teeb kättesaamise lihtsamaks. Selleks müüakse eraldi aineid (release agent), aga need on üsna kallid. Mõtlesime välja, et odavam oleks kasutada küünlarasva. Enne valamist teha vorm seestpoolt küünlarasvaga kokku. Kui hiljem on kättesaamisel probleeme, siis veidi kuumutada vormi kuumapüssiga väljastpoolt, et küünlarasv sulama hakkaks ja seejärel saab ratta juba lihtsasti vormist kätte. Mikk on seda nüüd korra ühe teise projekti juures proovinud ja seal töötas küünlarasvaga lähenemine hästi. Kavatseme rula rataste puhul sama teha.
Küünlarasva lisaväärtus on see, et vormi sisemine pind muutub siledamaks, mis tähendab, et ka valatud ratas ja piduriklots tulevad siledamad ja neid peab pärast valamist vähem töötlema.
Kolmas lahendus on teha veel mõned muudatused vormidele. Mikk proovis esimest prinditud rattavormi kokku panna ja uuesti lahti võtta. Kokku panemiseks oli vaja teha vormi esipinnale (body 7) naaskliga üks auk, et õhk saaks südamikuosast välja minna, kui vormi teine osa (body 4) sisse surutakse. Pärast kätte saada aga ei õnnestunud vormi teist osa enam kuidagi. Selle hõlbustamiseks tegime täna vormi teise osa (body 4) südamiku diameetri 0.2 mm võrra väiksemaks. Samuti täitsime body 4 rohkem seest ära (enne oli seest tühi), et saaks vormi koost lahti võtmisel keerata sinna kruvi sisse ja jõuga tõmmata. Muidu pole millestki kinni võtta body 4 pinnal.
Üks olulisemaid muudatusi vormi puhul oli body 7 lahutamine veel kaheks osaks, nii et nüüd on meil 3-osaline vorm, nagu näha postituse alguses olevalt pildilt. See peaks samuti oluliselt hõlbustama nii esialgset küünlarasvaga seestpoolt määrimist kui ka vormi lahtivõtmist pärast valamist.
Viimane pisike vormi muudatus oli see, et body 14 (uus alumine osa) põhja sisse sai tehtud pisike auk, et vormi kokku pannes sealtkaudu õhk välja saaks, mitte ei jääks vormi sisse takistama ning et vormi koost lahti võtmisel pääseks kompensatsiooniõhku peale. Muidu tekib vormi sisse vaakum, mis hoiab vormi kõvasti koos.
Mikk pakkus ka varianti, et teha piduriklotsi vormil poldiavade seinad 1-2% kaldega, mis samuti lihtsustaks vormi kättesaamist, aga hetkel me seda ei teinud, sest piduriklotsid on madalad võrreldes ratastega ja nende vormist kättesaamise pärast me üleliia mures ei ole.
Paneme allapoole vormi osade 3D mudelid. Kasutame ise Autodesk Fusion 360 tarkvara nende joonistamiseks. Märkate neid vaadates, et oleme mitmel pool veel varem seest tühje alasid täitnud. Seda sellepärast, et 3D printimisel oskavad slaisser-programmid sinna ise arvutada infill materjali ning materjali kulu tuleb kummalisel kombel väiksem, kui sama ala tühjaks jättes.
Kõikidest Brexiti tarne-hoiatustest hoolimata jõudis PU segu eile kohale, täpselt nagu UPS lubas.
Rattaid hakkame valama laupäeval, sellest on plaanis teha ka video. Enne tuleb veel üks postitus selle kohta, milliseid vahendeid valamiseks vaja on ja mis tööplaan olema saab.
Comments
Post a Comment