Eesti rula ajalugu

Wikipedias on artikkel, mis räägib erinevatest rulatamise põlvkondadest. Selle klassifikatsiooni kohaselt nägi VGT peainsener Prantsusmaal sõitmas teise põlvkonna rulatajaid. Eesti rula paigutub ise kolmandasse põlvkonda.

Nõukogude-aegseid rulasid valmistati Eestis 1980ndatel aastatel, arendamine algas 1978. aastal. Rula lauad tehti Pärnus, Viisnurga vabrikus. Kõik muu (truckid, rattad) valmistati Võru Gaasianalüsaatorite Tehases. Sõiduvahendit katsetas rühm Pärnu noori. "Rula tõid Eestisse VGT peainsener ja peakonstruktor, kes Prantsusmaal olid rulatajaid näinud, sattunud uudsest sõiduriistast vaimustusse ja tagasi kodumaale jõudes asunud kohe arendamisega pihta. Sõiduriista lauaplaadi tegemise tarbeks kutsuti arendamises osalema ka suusavabriku Viisnurk peakonstruktor Gunnar Holm." Põhjalik ja huvitav ülevaade rulatamise ajaloost Eestis on Pärnu Postimehe 2020. a. artiklis. Kõige rohkem on arhiivides infot Rula-5 ja Rula-6 kohta, varasematest versioonidest on vähem teada. Rula-5 tuli koos kunstnahast kotiga (fotol kaasaegsete ratastega).


Rula-6 üks originaaleksemplare on olemas Tartus, Eesti Spordimuuseumis.


Ilmselt üks kõige vanemaid Eestis tehtud rulasid on Varje Tippu esimene kuldrula, mille foto ta mulle saatis. Loodetavasti jõuab see rula kunagi Eesti Spordimuuseumi kogudesse.



Paar väga huvitavat inglisekeelset lugu rulatamisest Nõukogude Liidus:
Nõukogude-aegse rulatamise muuseum Valgevenes https://www.minsk8.com/museum ja muuseumi asutaja FB leht paljude fotodega museaalidest https://www.facebook.com/gleb.bentsiovski

rull-laud -> RUll-LAud -> RU-LA -> RULA -> rula

Üks huvitav moment, mida Pärnu Postimehe artiklis ei mainita, on sõna "rula" päritolu Eesti keeles. Eesti rulatamise ajaloo kohta lugema asudes tekkis mul ühel hetkel kahtlus, et Viisnurk ja VGT mõtlesid selle sõna ise välja. Kahtluse aluseks oli asjaolu, et rulade peale oli kirjutatud RULA ning ka tootenimi oli Rula-5/6. Kui keegi konstrueerib uue auto, siis ei pane ta ju sellele nimeks "Auto". Ikka Nissan või Tesla või Geely vms. Asjaolu, et rulale pandi nimeks RULA viitab, et sellist sõna ei olnud eesti keeles varem olemas. Oma kahtlustele sain kinnitust etümoloogiasõnastikust, kus on kirjas: 

rula : rula : rula 'rull-laud, kahe rattapaariga lauake, millel seistes sõidetakse'

1970. aastatel loodud tehistüvi, kombineeritud liitsõnast rull-laud, rull, laud. Sõna oli algselt mõeldud tootenimena, kuid muutus üldnimeks.

Niisiis ei loonud Eesti rulapioneerid mitte ainult uudset toodet kogu toonases Nõukogude Liidus, vaid mõtlesid ühtlasi välja uue sõna eesti keelde, kus see on igapäevases kasutuses tänaseni.


Varje Tipp, endine Eesti tipp-rulataja

Oma rulatamise ajalooga tutvumise teekonnal võtsin ühendust ka eesti ühe legendaarseima rulatajaga, tänase Pärnu abilinnapea Varje Tippuga. Ta oli Facebooki teel hea meelega nõus mu küsimustele vastama. Mõned väljavõtted meie tekstivestlusest:

"Huvitav on see, et minu rula rattad toimivad senini. Me katsetasime just erievaid rattaid, et oleksid vastupidavad. Mustad rattad ei pidanud väga vastu, aga minu rulal olid sellised läbipaistvad rattad, mis senini toimivad. Mustad olid kehvast materjalist. Omal ajal mul ka need rattad kulusid kiiremini kui katsetasime."

"Kusjuures isegi laagrid on mu rulal vastu pidanud. Võistluste ajal puhastasime omal ajal neid, aga praegu pole midagi teinud. "

"Ma pole küll kuulnud, et keegi neid taastab. Aga väga vahva, et te taastate."

Varje Tipp saatis ka fotod oma kunagistest ruladest, mis tal veel enda kätte on jäänud. Mitmeid rulasid on ta nooremale põlvkonnale ka ära kinkinud.




Minu rula

Minu rula Rula-6 kinkisid mulle vanaema ja vanaisa sünnipäevaks millalgi 1980-ndate lõpupoole. Rula plaadi alla kirjutatud hind on 35 rubla. Õppisin sellega ise sõitma Saadjärve ääres sauna platsil ja Assakul, värskelt asfalteeritud külateel. Tollal paljud peatusid ja jäid vaatama, kuna rulaga sõitmist polnud eriti nähtud. Flippideks ja muudeks hüpeteks oli see liiga raske, ikka põhiliselt pumpamise (slaalomi) stiilis sõitmiseks oli mõeldud. 

Üks kasutus, mida minu rula veel sai, oli toas sees. Panime õega pakkematerjaliks kasutatava mullikile parkettpõrandale ja sõitsime rulal istudes kilest üle. Lahe oli niimoodi paugutada :)

Rula jäi vanematekodu keldrisse seisma ca 1996 aastal ja seisis enam-vähem puutumatult 25 aastat. Kelder oli kuiv ja osaliselt köetud, mis ilmselt aitas kaasa rula säilimisele. 

Kevad-talvel 2021 võtsin rula hoiukohast välja, kuna sellest tuli lastega juttu. Pühkisin suurema tolmu maha ja hakkasin vaatama, kas õnnestub seda taastada oma poja jaoks sõidukorda. Rataste ja piduriklotsi kumm oli silmaga nähtavalt murenenud, kuigi rattad püsisid siiski ühes tükis. Rula laud oli täpselt samas seisukorras, kui keldrisse asetades. Truckid ja kummipuksid tundusid samuti tolmu all korras olevat. Rattad veeresid üllatavalt hästi, kuullaagrid ja isegi nende määre olid korras. Kui rattad poleks nii murenenud, oleks võinud rulale astuda ja sõitma hakata.

Mõned lingid RULA ajaloo kohta:






Comments

Post a Comment