Valamine, vol 2
Möödunud pühapäeval võtsime valamise veelkord ette, et teha üks uus ratas ja üks uus piduriklots. RULA on vahepeal korralikult sõita saanud ja selle käigus hakkas ühe ratta pehmeks jäänud osalt kummikihte maha kooruma. Sõitmisel see tunda ei andnud ja ohtlik ei olnud, sest koht oli väike. Samas ei näinud see ilus välja ja pikka aega sõites oleks võibolla ka segama hakanud. Uut piduriklotsi oli vaja sellepärast, et eelmise valamise käigus unustasime metallist armatuuri klotsi sisse panna. Oleme vahepeal sõitnud (ja ka pidurdanud) ilma armatuurita klotsiga ja see on väga hästi toiminud, nii et esialgu ei hakkagi piduriklotsi vahetama.
Ratas on valatud plastist ja metallist südamiku ümber ning neid südamikke oli meil mõistagi ainult neli, algsete rataste seest. Me küll 3D modelleerisime ja printisime neid südamikke ka plastist ja see ilmselt toimiks, aga tahaks, et päris rataste sees oleks ikka algsed südamikud. Nii et esmalt tuli meil eelmine ratas alt ära võtta ja sealt seest südamik kätte saada. See oli paras punnimine 😀
Proovisime erinevate tööriistadega, aga valatud ratas oli väga tugev. Tulemuslikuks osutus lõpuks ratta katkisaagimine rauasaega. Suitsu tõusis ja kummi kärsahaisu pilv oli üleval (kuigi saagisime käsitsi), aga lõpuks õnnestus mul ratas nii palju lahti painutada, et Mathias sai südamiku kätte. Selle käigus sai selgeks, et eelmise valamise kvaliteet oli väga korralik. Ratas oli hästi tugev ja seest tihedalt materjali täis, hoolimata pinnal olnud defektist. Südamikuga naket (meie õnneks) eriti ei olnud, aga kuna südamiku pind on profileeritud ja kuna valatud kumm on nii tihedalt ja kõvasti ümber südamiku, siis ei ole mingi varianti, et rehv südamiku pealt maha tuleks. Kui nake kummi ja südamiku vahel oleks suurem olnud, oleksime pidanud kummi tükk tüki haaval ära kiskuma hakkama.
Mikk printis välja ühe ratta ja ühe piduriklotsi vormi. Valamisel tegime kõik eelmise korra õppetundide järgi. Loodisime hoolikalt laua koos tööalusega. Valmistasime rohkem PU segu (160 g). Kasutasime kõikide vormi detailide sisepindadel vedela küünlarasva kaltsuga määrimist ja seejärel pahtlilabidaga sirgeks lõikamist. Ei unustanud metallriba piduriklotsi sisse panemast 😄 Vormi detailid käis Mathias alguses kergelt liivapaberiga ka üle ja selle käigus märkasin, et ilmselt oli Mikk slaisseris mingit seadistust muutnud, sest enamikes kohtades ei olnud kihtide alguspunktid kohakuti ning ei moodustanud vormi pinnal vertikaaljooni.
Valamine ise läks igati sujuvalt. Seekord me vormist välja võtmisega ei kiirustanud, andsime 5 tundi aega detailidel kuivada. Kui lõpuks hakkasime vormist välja võtma, jõudsime vaimustava osani.
Demold oli seekord super lihtne! Vorm lihtsalt libises kahe näpuga vajutades ratta ümbert ära. Mingit jõuga pressimist, nagu eelmise korra videost näha, ei olnud. Ilmselt sellepärast, et kõik vormi detailid said vedela küünlarasva tehnikas kaetud. Isegi piduriklots tuli kergelt vormist välja. Tegime nalja, et kui demold oleks alati nii kerge, võiks me iga päev rattaid valada 😃
Eelmine kord me lõhkusime detaile välja võttes enamuse vorme ära. Seekord jäid vormid terveks, puhtaks ja sisepindadel isegi küünlarasvaga kaetuks. Põhimõtteliselt oleks võinud nende sisse kohe uuesti valama hakata. Kui ei tea, et need vormid on korra juba kasutuses olnud, siis on lihtne seda mitte märgata.
Valatud ratta ja klotsi pind jäid peaaegu printimisjoonteta, mida on alloleval fotol ka hästi näha. Ühel ratta kaldpinnal on veidi printimisjooni, aga eelmise korraga võrreldes oluliselt vähem. Ratta veeremispind on sisuliselt perfektne. Erinevalt eelmistest ratastest ei vaja seekord ei veerepind ega tagumised pinnad mingit järeltöötlust.
Ratas sai palju palju parem, kui see, mille katki lõikasime. Pärast viimistlust saab see peaaegu täiuslik. "Peaaegu" sellepärast, et nagu fotol näha, on üks väike kehv riba esiservas ikkagi olemas. Pidasime Mikuga nõu, aga mingit solid teooriat, et miks sellised ribad tekivad, meil kummalgi ei ole. Segasime hästi hoolikalt. Tegime rohkem segu (valamistopsi põhja jäi üksjagu pärast ratta ja piduriklotsi valamist). Ajaga oli ka igati ok, valasin veidi kiirema käega ja PU segu ei hakanud valamise lõpuks veel tahkemaks muutuma. Mingi muu kottermann põhjustab neid pehmeid jooni...
Teise valamise päeva saab pisikesest joonest hoolimata igati kordaläinuks lugeda ja nüüd on rulal 4 korralikku ratast all. Mathias on praegu vanaema-vanaisa juures, aga kui ta kodus tagasi on, saame jälle sõitma minna. Millalgi augustis siis anname aru, kuidas RULA kulumisele vastu on pidanud.
Comments
Post a Comment