Laki, laki, me lakime veel

Mathias on vanaema juurest tagasi ja RULA taastamise projekt on jõudnud lõpusirgele. Lepase reega see just ei läinud, aga siin me nüüd oleme.

Enne nendest regedest ja leppadest rääkimist aga mõni sõna sellest, mis vahepeal teoksil on olnud. Lakkimine on üks aeganõudev tegevus, sest lakikihid tahavad kuivada ja enne iga järgmise kihi pealekandmist on hea eelmist lihvida. Lisaks läks vahepeal õhuniiskus nii kõrgeks, et ei saanud üldse lakkimist teha ja päeva või paar projekt lihtsalt seisis.

Käed rüpes istumine pole aga siinmail kombeks ja sestap said käsile võetud kaks miniprojekti. Mathias sai Andreaselt kingiks UGearsi vineerist 4-käigulise käigukasti, mida ta on kaks päeva kokku pannud. Hetkel on üle poole käigukastist koos, täna natuke õppisime LEGOde peal käigukasti toimimise põhimõtteid veel juurde.

Mina võtsin ette Mathiase jalgrattale paari vidina 3D mudeldamise. Mul oli kunagi lapsepõlves üks "rattakell", mille poja taaskord mu vanematekodust välja kaevas. Ammugi oli aga kaduma läinud kinnitus, millega seda lenksule panna. Samuti oli üks mu kunagine LED rattatuli, samuti ilma kinnituseta, ootamas oma aega, et saaks uuesti teed näidata kellelegi. Mingist kolmandast kohast oli seisma jäänud kinnitusdetail, mis käib ümber lenksu, aga ei sobinud ei kella ega tulega. Joonistasin 3D mudelid kahe kinnitusdetaili kohta, mis soonte ja taldadega teineteise otsa on libistatavad. Mikk printis, lihvisin, värvisin ja täna sai Mathias juba küla vahel ringi sõita ja "rattakellaga" täristada.

Nüüd siis rulaprojektist. Viimati kirjutasin, et teki alumine külg sai esimese kihi Tikkurila Unica Super lakki. Kiht kuivas üsna ilusaks. Pintslijäljed olid küll õrnalt näha, aga polnud hullu. Olin juba julgem ja tõmbasin pealmise külje ja servad ka lakiga üle. Seejärel tahtis lakk vähemalt 6 tundi enne ülelakkimist kuivada. Reaalselt sai esimene kiht lihvitud (mida soovitati laki dokumentatsioonis kahe kihi vahel teha) ja teine kiht peale ca 12 tunni pärast. Seal aga juhtus esimene bubu...

Nimelt ei olnud ma märganud tekis olevaid kruviauke kinni toppida. Lakk voolas läbi kruviaukude  alumisele pinnale, mis oli aga vastu ajalehepaberit. Lakikiht imbus üsna laiade plekkidena teki alumise külje ja ajalehe vahele ning jättis kuivades alumisele kihile koledad jäljed. 

Ega midagi, liivapaberid ümber klotsi ja lihvima. Kasutame lakikihtide lihvimiseks 1200, 1500 ja 2000 fraktsiooniga liivapabereid ning vesilihvimist ehk teeme lihvitava pinna ja liivapaberid märjaks, et väga jooni sisse ei kraabiks. Seekord tuli lihvida üsna tugevalt ja sügavalt, et lakiplekid kätte saada. Nüüd ilmnes järgmine bubu...

Me olime unustanud oma helehalli kruntvärvi kihi lihvimata. Mõned kõrgemad täpid olid korjanud peale rohelise värvi kihte ja lakikihte, aga niipea, kui liivapaber neist tugevamalt üle käis, oli kõik kruntvärvini maas ja hele täpp tekil. Palju neid kohti ei olnud, aga päris kõikidest ei saanud me lõpuni lahti ja teravam silm leiab neid ka valmis teki fotodelt. Selles kohas oleks tulnud võtta lihvimismasin kätte ja kõik kruntvärvini uuesti maha võtta, panna uus krunt, lihvida ja minna uuesti teele värvimisega. Projekti aja mõttes oleks see andnud 2-nädalase tagasilöögi ja Mathias, kes tahaks suvel rulaga sõita ka, ütles mulle mitu korda, et: "Issi, see on ainult rula, see ei ole mudelauto, mis peab läikima." Selgituseks: teeme Mathiasega vahepeal ka mudelautode taastamise projekte. 

Lühidalt, ei hakanud kõike maha võtma. Täpitasime probleemsed kohad rohelise värviga üle, lihvisime siledaks ja panime uued lakikihid peale. Mõnda paremini õnnestunud "parandust" ei leia isegi päikese käes hoolega uurides üles.  Nüüd oli siis nii pealmisel kui alumisel küljel kaks kihti lakki. Pärast päeva või paari, kui oli liiga niiske, et lakiga töötada, lihvisime ka teise kihi ja lakkisime kolmandat korda. Tagumine külg jäi ilus, aga esimesel küljel jäid millegipärast väga tugevalt pintslijäljed sisse. Nägime neid küll juba lakkimise ajal ka, aga arvasime, et küllap lakk vajub siledaks. Ei vajunud. Võimalik, et asi oli väga soojas temperatuuris ja lakk lihtsalt kuivas liiga kiiresti ära.

Magasime kaks ööd selle otsas, aga ilusamaks teki pealispind meie silmis sellest ei muutunud. Nüüd kirtsutas juba Mathias ka nina, asi polnud enam minu ülepingutamises. Klots, vesi, liivapaberid. Veel vett, veel liivapabereid. Ja uuesti. Ja uuesti. Lõpuks oli tekk pealt jälle enam-vähem sile. Viimsi ehituspoest saime ühe sellise mati aerosool-laki:

Proovisime seda testlaua peal pihustada Soome Mastoni lakikihile. Reageeris ja hakkas mullitama. Proovisime lasta otsa värvikihile. Reageeris ja hakkas mullitama, mis on eriti imelik, sest tegemist sama firma värvidega. Värvisime testlaual ühe koha uuesti roheliseks. Seejärel panime ühe kihi Unica Superit peale ja kui see oli 6 tundi kuivanud, lasime Maxi Color aerosoollakiga üle. Justkui ei reageerinud. 

Läksime täna Mathiasega välja sõnadega, et nüüd läheb tekk pealt kas ilusaks või täiesti pekki, mingit keskmist varianti eriti ei olnud. Läks ilusaks. Pind on ilusti sile, pintsli ega muid jälgi eriti ei paista. Ilusti matt, üritasime kogu aeg liigset läiget vältida. Peaks olema ka korralikult tugev, aga eks see selgub praktika käigus.

Suur osa ülaltoodud jutust kuulub kategooriasse "Ärge nii kodus ise tehke!" 😀. See tekk tuli üks paras häkk siin lõpus, aga hetkel tundub, et funktsionaalses mõttes toimib ja kannatab ka peale vaadata. Mistahes ideaalist on asi muidugi väga kaugel ja ma kujutan ette, et inimesed, kes päriselt oskavad puutööd teha, hoiavad seda postitust lugedes kahe käega peast kinni. But amateur hobby is how we roll :)

Jäänud on veel gripteibist kujundid peale kleepida ja lõpuks jupid kokku keerata ning sõitma minna. Enne tahab aga lakk mõned päevad kõveneda.

PS! See Mastoni kõigevaba lakk läks ka iga päevaga kõvemaks ja pärast 7 päeva on täitsa korralik kaitse testlaua peal. Ikkagi liiga pehme rula teki jaoks, aga korralik. Nii et lakk tegelikult toimib. Võib osta küll.

PPS! Bauhausist tellitud laagrid jõudsid ka üks päev kohale, aga need veerevad palju halvemini, kui 25 aastat vanad RULA laagrid, nii et abi neist polnud. Peab veel ringi vaatama, kust saaks paremaid. Ärge te neid ostke!